Painaja

Mul on sõber kes mind külastab,

Keset ööd kui teised magavad

Astub küsimata sisse taas,

Ei iial koputa.

Istub voodil, ise must kui öö

Vaid silmadega minu hinge sööb,

Kõrvus kumiseb kui hirm mind haarab,

Jään kaitsetuna lebama.

Ja jälle...

Keset ööd, ta kapi ukse julmalt lahti lööb

Ja roomab vaikselt minu sängi taas,

Ta on mu painaja

Keset ööd, ta oma küüned mulle hinge lööb

Ning ennast minu unest paksuks sööb,

Nii hakkan segi minema.

Võibolla tunneb ta end üksinda,

Ja loodab et ma tema sõbraks saan,

Või olen tema salaarmastus,

Kuid häbist ei saa sõnu suust.

Tal ei ole plaanis vastata

Kui tummalt hääletuna karjun ma,

Kes oled sa, mis on su mõtetes,

Miks ennast sa ei paljasta.