Liivimaa Pastoraal

Minu viiskle on vürts, mul on iseloomu vähe,

Kuid surun mütsi pähe ja surun mütsi pähe.

See mõni mõis las ta lohiseb see köis, sest katki ta ei lähe ja katki ta ei lähe.

Lihtne on elu mul siin liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmik laul on pastoraal.

Silku ja vett sõime salamahti heinateol

Ja väägvere kool see käis vankritega laulupeol.

Olen päritolult poks mul on tihtipeale jahe, kuid tulgu mis või rahe ja tulgu mis või rahe.

See mõni mõis las ta lohiseb see köis,

Sest see ka mõni pahe ja see ka mõni pahe.

Lihtne on elu mul siin liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmik laul on pastoraal.

Kuis põhjalahe kohiseb.

Mõisa köis las lohiseb.

Olen vana-vana nolk, kõik on üldjoontes sama kuid ma ei aja jama ja ma ei aja jama.

See mõni mõis las ta lohiseb see köis,

Sest mul on ükstakama ja mul on ükstakama.

Lihtne on elu mul siin liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal.

Mus on esiisa verd aga ajaloost tean vähe ning surun soni pähe ja surun soni pähe.

See mõni mõis las ta lohiseb see köis, sest katki ta ei lähe ja katki ta ei lähe.

Kuis põhjalahe kohiseb.

Mõisa köis las lohiseb.

Kuis põhjalahe kohiseb.

Mõisa köis las lohiseb.