Kohtumine

Tere, tere! Pole kaua näinud.

Kuidas elan? Tänan küsimast.

Jah, eks mõndagi on meelest läinud

aja rahutumas rüsinas.

(Lembus, mäletan, sai läbi toona,

aga miskit siiski hinge jäi,

seda miskit vist endas hoomad,

kui mu kõrval sõnatuna käid.

Haakuda meil korraks püüdsid pilgud.

Tuulehoog vist...Pöörasingi pead.

Virvatuli taas su silmis vilgub,

Varemgi ei toonud see ju head.

Siiski, siiski...Pettuski on kena,

kui ta toredusse rüütada...

Aga usu: ma ei hakka enam

vanas kohas lõket süütama.

Möödunut me nagunii ei taasta,

oli tõde siis või vale seal.

Liiga pikad olid läinud aastad,

need ei muutu olematuks eal.)

Mis siis mõelda meie kohtumisest?

Juhus vaid...Ah, vaiki päevist neist!

Ärme räägi aja rohtumisest-

rohima ei hakka kumbki meist...