Vereneeduse

Külmad jäised kurjad, varjud pimedusekehad

Kõlekeldritesse peitunud, hingenurkadesse tõrjutud

Unes unetu, ärkvel säratu, minevikutaagaga koormatud

Enese valesse, hirmu mähitud, surmaraskusest nõrkend

Miski nii jõuetu ta piinatud silmades

Kas see on valu ja tülgastus

Unes unetu, ärkvel säratu, orjaveri"

Enese valesse, hirmu mähitud, mu vangitorn"

Miski nii närune ta söestunud mõtetes

See vist argus ja teadmatus

Lange, lange siis vari mu kohale, üheks, läbi mu kivist südame

Sure, sure siis oma needuses, kui öökiusajad ümber voodi kogunevad

Näljased deemonid tükkideks närivad, elusalt õgivad, põletavad

On lõppemata teed ja katkend rajad, ootad kedagi, ootad midagi

Seda teised ei tea, seda keegi ei mõista

Siis teiselpool end vaatab varju nägu...

(Teiselpool end sa arvad, seisab su surma vari)

Lange, lange vari me kohale, läbi me kivist südame

Sure siis oma needuses, sure hirmus-valedes

Minu vari"mu kurjuse nägu, ja needus"me hullustus...